MINA
 KÕIGE ALGUS
 MINU ARENG
 ESIMESED...
 SUGUPUU
 PÄEVAKAVA
 TÄHTPÄEVAD
 REISIMINE
 TERVIS
 LASTEAED
 JUTUNURK
 MEEDIAGALERII
 KOMMENTAARID

Mina > Kõige algus

Emme ja issi tutvusid esmakordselt 2005. aasta suvel ja ostsid endale päris oma kodu 2006. a detsembris. Nii oli minu tulekuks aeg küps ning emme ja issi asusid toimetama!

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 15. juuli 2008
Arvatav sugu oli poiss, mis selgus 20. rasedusnädalal.

Emme mõtles mind oodates: Emme meelest olid juba kaks triipu 13. novembril väga toreded. Edasi nii meeldiv muidugi ei olnud, kuna jõuludeni iiveldas emmel ikka päris kõvasti ja alles kevade hakul võis Rasmuse-ootest täit rõõmu taas tunda. 22. veebruaril kell 23.53 (19. nädal) tundis emme esimest korda Rasmuse liigutusi kõhus, issi oli sel ajal loomulikult Frisbee Martini sünnipäeva jakuužis:-) Järgmisel õhtul liigutas Rasmus end kolm korda ja sealt edasi juba mõnuga. 24. märtsil (23+3 nädal) nägi emme oma silmaga ka Rasmuse tegutsemist. Kevad oli muidugi äärmiselt ilus ja kift ning ka Rasmus kasvas suveks täpselt nii suureks, et emmele mitte liialt liiga teha. Emme mõtles jäädvustada piltidele ka kõhus olevat Rasmust ja nii käisid emme issiga 19. juunil fotograafi juures ja said hulga ägedaid pilte.
Lisaks mõtles emme oodates ka salongile, mis emme koos issiga maikuus avasid.

Issi mõtles mind oodates: Issi mõtles, et uskumatu, et ta saab issiks. Alles see oli, kui emme ja issi käisid sügisel Portugalis ja Rasmus otsustas seal sooja päikese käes kasvama hakata. Esimest korda tundis issi Rasmuse põksimist 25. veebruaril (19+3 nädal). Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas issi Rasmuse tulekut ootama. Päevad enne sünnitust muutus ootusäravus sedavõrd suureks, et issil lõi välja palavik ja arst lubas issil töölt koju jääda. Issi meelest on kogu lapseootus üks kift värk - WC paberirulli toruga Rasmuse südame löökide kuulamine, igaõhtune emme kõhu krempsutamine, Rasmusele rotipoja muusika mängmine, loengutes käimine, ultraheli piltide tegemine ja kõik muu!

Oodates kutsuti mind nii: Rotipoeg (emme, issi ja Rasmus - kõik on sündinud rotiaastal)


Siin ma nüüd olen

Sündisin: 8. juuli 2008 kell 9:11
Olin kena poisslaps!

Kaalusin sündides: 3044 grammi
Olin sündides: 48 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 7/8
Minu juuksed olid mustad
Silmad olid tumesinakas-hallid


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: Pelgulinna Sünnitusmaja
Sünni juures viibisid: Kirurgid, lastearst, ämmaemand. Issi pabistas kõrvalruumis.
Arst oli: Anna-Mai Märtson

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Naine (ämmaemand?), kes kätt hoidis ja kirjeldas, mis teisel pool sirmi toimus, oli väga sõbralik:-)
Kirurg oli Anna-Mai Märtson, assistent oli Veronika Roht, anestesioloog Galina Pavlotskaja, anesteesiaõde Tatjana Pint.

Emme kirjeldus sünnitusest: Kuna tegu oli plaanilise keisriga, oli emme juba päev varem haiglas ja pabistas üksjagu. Hommikul kui kires kukk algasid ettevalmistused - kanüül ja muud rõõmud. 8.30 viidi emme opisaali ja 9.00 alustati lõikusega. Seega ei läinud kaua, kui 9.11 oli Rasmus kõhust väljas ja viidi lastetuppa. Peale kergeid pooletunniseid õmblustöid ja seda kui issi oli oma jutud Rasmusega ooteruumis ära pajatanud, toodi emme lapse juurde. Rõõm oli muidugi suur! Edasi toibus emme koos Rasmuse ja issiga intensiiviruumis.

Tugiisiku kirjeldus: Tugiisik issi pabistas äkki isegi rohkem kui emme ise, eriti põrgulikud oli minutid, mil emme oli opisaalis lõikusel. Õed palusid mitu korda issil istet võtta aja ning lõpuks saabuski ime - Rasmus toodi lastetuppa ja issi sai puhastamise-mõõtmise-kaalumise kenasti videolindile. Juba sama päeva õhtupoolikul vaatas issi kodus sünnitusjärgsed videod kodus 2 korda üle.
Kes mind haiglas külastasid: Esimesena külastas meid Taimi, kes oli äsja pisi-Henriga allkorrusel võimlemas käinud. Üksteise järel tulid häid soove edastama ka Katta, Romi, Sven, Kaarel ja Kaidar, Meelis, Salme ja pisi-Mia, vanaema Loory, vanaisa Kalev, onu Randel, vanaema Anna ja vanaisa Heino ja onu Indrek! Kaarel tuli mulle külla koguni kahel korral.

Haiglas veedetud aeg: Emme sai Rasmusega pikemalt esimest korda kahekesi koos olla intensiivpalatis, kus emme taastus operatsioonist ja Rasmus talle seltsi pakkus.
Järgmisel päeval said emme ja issi suure ja kena perepalati, kus kolmekesi mitu päeva veetsime. Tänudsõnad tuleb öelda ka Pelgulinna Sünnitusmaja töötajatele, sest nii ämmaemandad, lasteartid kui muud tegelased olid igati sõbralikud ja abivalmid. Emmel muidugi oli raske, sest kõht tegi valu, aga õnneks oli ka issi abiks ja toeks.
Haiglas toimusid palju asjad Rasmusega esmakordselt - esimene krooks, piss, kaka, luksumine, sütid, nutt, naer ja palju muud põnevat.

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Rasmus Hunt, see pandi minule 14. juuli 2008 (~6 päevaselt).

Miks just selline nimi? Rasmus on ilus põrisev poisslapse nimi. Nime käisime registreerimas Õnne Palees, kui olin täpselt nädala vanune. Kohapeal selgus veel, et Eestis on peale minu veel üks Rasmus Hunt.
Teised valikud olid: Kuna emme ja issi olid algselt mingil põhjusel veendunud, et tuleb tüdruk, on teiseks variandiks Grettel.
Ristiisa Kaarel täitis samuti auga oma kohuseid ja pakkus omalt poolt välja hulga põrisevaid poisslapse nimesid - Üllar, Artur, Vidrik, Kuri, Lörbert, Jõhker, Raibert, Ronaldo, Robert, Herbert, Richard, Karl-Robert, Djurgarden, HOMER, Rigobert, Ricardo, Armas, Raijan, Pätrik, Kaarel, Rufus, Rob-Roy, Leonardo, Kalmer, Rünno, Torso, Urmas, Lennart, Roland, Roger, Rainer. Ristiisal saab olla au enda pojale siit nimi välja valida:-D

Ristimisest: Esialgu on olemas ristivanemad - Kaarel ja Mutu.

Minu hüüdnimedeks on: Rotipoeg, konnapoeg, Rasmusson

Esimest korda koju

Tulin esimest korda koju: 13. juuli 2008 (~5 päevaselt)
Päevast lühidalt: Peale 6 päeva Pelgulinna Sünnitusmajas saime koju minna pühapäeva lõuna ajal. Ilm oli ilus ja päikeseline. Emme ja issi panid mind esimest korda ka turvahälli. See oli minu jaoks ikka suur mis suur ning emme ja issi meelest nägin seal välja nagu väike konn:-D Sel päeval tegin ka oma esimese autosõidu - haiglast koju. Mäletan ka seda, et niikui koju jõudsin, tegin kohe ka häält, et emme ja issi aru saaksid, et olin uude kohta sattunud. Aga kodus oli mõnna, mul oli oma voodi ära tehtud ja niipea kui kõhu täis sõin, jäin tuttu. Esimesel päeval magasingi üsna palju:-) Ja kui üleval olin, siis uudistasin, aga ei kisanud.



POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!